Aeg on jälle nii kaugele jõudnud, et 2 nädala ja mõni päev peale lahkun ma jälle Eestimaa pinnalt. Kurbust pole, absoluutselt mitte, ootan pikkisilmi, pealegi reisikaaslased on ju äärmiselt toredad ja veel toredam tuleb ju hiljem järele. Ainuke maapeale toov faktor on Kadri, kes igakord kui me kokku saame tuletab meelde, et ÄKKI me ei leia tööd, ta suudab kõik ära rikkuda, okey tegelt ma nii üldse ei mõtle vaid pigem nii, et kui teised leiavad siis mina teistest küll halvem pole ja miks ma ei peaks tööd leidma, mulle ju meeldib tööd teha, tegelt mulle meeldib selle eest raha saada, töö ise on suva, peaset elada saaks paradiisis.

Kuigi alguses ma olin eneses täiesti vastu uue blogi tegemisele, siis lõppude lõpuks ma selle siiski ära tegin, teada värk, et mõned inimesed tunnevad huvi ja siis on suhteliselt tüütu igale ühele eraldi seletama hakata täpselt sama juttu, aga nõme ka kellegi teise pealt kopida. Pluss mul hakkas kahju oma vanavanematest, kes ilmselgelt ei saadaks mulle meili vaid hea meelega loeksid vahel harva siit mu elust.

Lähen ma siis ära 4. septembril, Tallinnast esialgu Milaano poole, sealt Abu Dhabisse ja sealt siis Brisbane, Sten ja Meelis on minuga sama lennu peal, nii et 35h lõbusat tundi saab nendega veedetud kolmel erineval lennukil. Lendude vahe on üsnagi mingimaalne, igas lennujaamas peab istuma kõigest 4 tunnikest, mis on tegelikult väga hea arvestades igasugu teisi võimalusi.

6. spetembril kui me Brisbane maandume on meil broneeritud esimene nädal hostelis Brisbane kesklinnas, üritame oma esialgsed paberiajamised korda saada ja vaikselt tööd otsida! Kadri ja Kris tulevad 18. september ja Jessica oma sõbrannaga umbes samal ajal. Kuidas elamine ja sellised asjad toimuma hakkab võiks siiski selgeks saada mu sünnipäevaks, üldse ei tahaks sünnipäeval IKKA veel hostelis elada. Loodame siis et ei pea!

Ainuke segav faktor on praegu see, et mu reisipagasiks on üks lollakas seljakott ja selle esialgsel pakkimisel ei mahu sinna just lademetes asju, minu plaanist, et ma ei võta palju asju kaasa on saanud see, et põhimõttelt ei mahugi sinna midagi. Eile juba mõtlesin, et äkki pakin oma ilusad merekarpidega kingad Eestisse kasti ära ja ootan rõõmsaid aegu nende kandmiseks kunagi siin, sest nende transportimine on niiii nõme ja ma jumala eest ei tahaks, et nad katki läheks, pluss mu ülimõnusad kontsakingad, mille Kristiina käskis kindlasti kaasa võtta :D Ja nii see läheb, üks soovitab üht, teine teist, kolmas kolmandat asja ja mu kott ei ole põhjatu, pigem väga lähedase põhjaga :( Ja isegi need, kes ütlevad, et noh sealt saad ju riideid osta, hinnad on ju üldjuhul samad, siis see väga ikka ei ole nii, pealegi, kas ma leian endale just sama meeldiva suvekleidi, äkki ei leia?! Alati on see pakkimine täielik jama.

Muidu aga teile päikest ja luban, et hakkan siis teid siin kursis hoidma, kas ma olen veel elus, ajavahe peaks olema 7h ning kunagi kui ma kohal olen siis annan teile ka oma mobiilinumbri, kui mu mobiil muidugi seal töötab. Ja üleüldse on nii lahe, et ma sinna lähen ja põhimõtteliselt ÜLDSE ei kujuta ette kuidas seal on, sest see kõik pidi nii erinev olema. But still, can't wait it!

x