Annan veel viimastele teada, et mul polnud kogu see aeg internetti mis ma siin kirjutanud pole. Ma ju ütlesin, et siin sajab palju! Tegelt on siin nii, et kevadel sajabki päris palju, aga see aasta on sadanud üle kõikide normide, piirkond kus ma elan on suhteliselt künklik ja seega õnnestus ka sellise vihmaga tekitada meile üleujutuse, mis tekitas meil interneti ja telefoni katkestuse, kogu aeg lubati et tuleb tagasi aga muidugi ei tulnud, ütleme, nii et vahepeal oli mul juba väga lootustetu tunne, et see ei tulegi kunagi tagasi, sest see ei saa ju olla niiiii krdima raske, et see tagasi panna?

Eelmine N'päev tuli M tagasi koju :) Kohtusin ta vanematega, mis tegelt polnud päeva parim osa, aga õnneks nad ei vihka mind vaid hoopistükkis on täitsa toredad ja muretsevad mu pärast ja nagu vanemad ikka :) Isa ütles, et ma pole nagu Austraalia tüdrukud, mis on HEA kompliment. Reede käisime Debi (M ema), Kim'i (õde) ja M'iga poodides, kõige hullemad hetked on siis kui tuleb juttu mingitest Austraalia spordi aladest millest ma ei tea ju mõhkugi, eile muidu vaatasin peaaegu 2h vist kriketit ja Mitch seletas mulle kõik mu imelikud küsimused lahti. Kujutan ette mis tunne tal oli, aga tegelt ka ma elus esimest korda vaatasin ja ei olnudki nii igav mäng kui ma tegelt arvasin. Austraalia mängis Indiaga ja alles hommikul saime teada, et India võitis (ajavahe, mäng toimus Indias) ja üldse kriket väga venib. Täna jagasin veel veitsa CV'sid et saada endale KINDEL töö, sest praegu mul on küll töö aga see on töö millega ma aint arveid maksan, pole just lahe, aga noo parem kui mitte midagi ju!

Ja üldse ma olen selle blogitamisega nüüd nii maas, ma luban, et homsest hakkan jälle ilusti kirjutama, praegu on lihtsalt nii raske viimaseid nädalaid kokku võtta nii palju on juhtunud.

Olguuu???