Nonii. Kirjutan oma blogisid nüüd nii, et esmalt teen valmis Wordis ja siis postitan hiljem kui netti saan, ilmselt on see võimalus mäkdonaldis. Pühapäeval tegime ettvalmistusi farmi tulekuks, pakkisime asju ja logelesime niisama. Võtsime kaasa hunnik „farmiriideid“ ja normaalseid riideid vähem, praegusel hetkel tundub, et normaalsete riiete võtmine oli täiesti mõttetu, sest siin pole ju persetki teha :D Startisime esmaspäeva (14/02) hommikul kell 9, kohale jõudsime 12 läbi, Stanthorpe on kusagil 220km kaugusel meie juurest, vahepeal olid ilusad mäed, põllud ja teetööd :D Kui autost välja tulime siis tuli kohe selline külm õhk vastu, üldse mitte nagu Brissis.. :D Stanthorpe asub merepinnast 1000m kõrgusel ja seega pole siin isegi ime talvel lund näha, OKÕUU!! Igatahes suht jah jah, pusa on mu parim sõber siin, pluss kananahk (aga seda ma saan isegi Brissis rongis :D). Esimese asjana läksime tööbürosse, 2 toredat naist seda juhtisid ja olid väga abivalmid, hea asi on see, et me jääme meelde, 1 asi on see et Mitch nii pikk on ja teine, et 1 meist on Aussie ja teine välismaalane, täitsime ankeedid ära ja tädid rääkisid, et õunad peaksid ammuilma valmis olema, aga kuna ilm on selline nagu ta on, siis lükkuvad nad veitsa veel edasi, rääkis aga, et üldiselt väga vähe inimesi ootab tööd ja peaks meile kohe midagi leidma, oli võimalus minna mingeid juurikaid korjama, aga kuna see sitt töö seljale ja Mitch nii pikk siis seda ta meile ei soovitanud (jess!), oli ka paar kuuri tööd aga seal otsiti kas 2 tüdrukut v 2 poissi nii et jäi see ka ära. Suundusime siis „kodu“ poole, ma eriti rõõmus pold, sest ma tean täpselt kui kaua võtab siin riigis aega helistamine töökuulutuse peale, aga noh mis seal ikka, muud pold teha, tulime oma kämparisse, üürisime siis esialgu kohaliku karavani, et elu oluga harjuda ja siis hiljem 2 nädala pärast tulevad M’i vanemad siia ja toovad ja aitavad selle üles panna.. Karavan on üsna elu näinud kui aus olla :D Sisse tulles tuli täpselt selline hais vastu, et keegi pole aastaid seal sees käinud, ukse lukk on vägev ja noo üldse aasta 2011 siiski!! Aga noh mis seal ikka :D Esimese asjana tahtsime proovida, kas meie kaasa võtud telekas seal „uudses“ karavanis toimib, ega ikka ei toiminud küll, visakas elektri kogu aeg välja, õnneks kutsusime elktriku ja siis jõudsime järeldusele, et pikendusjuhtmega hakkame telekale voolu võtma väljast, sest ilmselt on see liiga võimas (samamoodi ei saanud laadida arvuteid aga telefon oli ok, seega lihtsalt liiga võimsad). Saime teleka tööle siis toime muud kodinad ka tuppa, pakkisime lahti, Deb ostis meile hunnikus toiduasju kaasa, makaronid, kastmed, helbed jne, kõik mis säilib kaua pm. Aa voodi on muide selline, et ma öösel tõesti mõtlesin, et noo apppi, keerata EI SAA, sest terve maailm kuuleb, lihtsalt niiiiii hull, muidugi on siin Stanthorpes ka tuul ja meie karavani kohal mingi „oliivipuu“ ja siis iga tuule iili ajal kraabib vastu katust, jehhu nii lahe :D:D Pluss kui palju siin voodis ruumi on, v siis et pole üldse, aga noo ma loodan, et täna öösel on uni parem.... Pärast kui kõik sisse seatud oli saatsin Mariale smsi (tema ja ta sõbranna Gerda elavad ka Stanthorpes, teises majutuskohas), korjavad nad hetkel õunu ja pirne, nende kohta sain teada läbi Jessica, kes teab neid mõlemaid. Otsustasime, et läheme käime Woolis ja ostame süüa, saime ilusti 70 dollari eest hädavajalikke asju ostetud ja siis kodu poole tagasi tuldud (70 daala siin suhteliselt vähe), see peaks katma meid järgmise esmaspäevani, va muidugi sai, piim, tomatid (raisad on 7 daala kilo), kartulid – nii, et kokkuvõttes ilmselt 100 daala kulutame nädalas toidule. Tulime koju ja otsustasime, et hakkame süüa tegema, aga noo siis selgus järgmine tõsiasi, et halleluuja meil pole potte, panne, ega kahvleid/nuge, mega, õnneks omame üht konteinerit mida saab mikros kartulite keetmiseks kasutada ja ostsime ka bbq nii, et siin need plaadid, okeiii, helistasime Debile ja palusime postiga saata, sest mõttetu on uusi osta :D Praegu elame 1 kahvli, 1 teelusikaga, muidu täna soetasime plastkahvleid, aga noo midagi nõmedamat ei anna olla, söök muidu oli hea, panime liha, sibula, juustu saia vahele ja mängisime mäkki, kartuleid saab ju sõrmedega süüa. Pärast õhtusööki tulime tuppa ja pugesime teki alla, sest üsna külm oli, muidu see karavanipark mega ilus, vetsud – duššid on väääääga hea väljanägemisega, euroremooont, köögis võiksid asjad ka olla ja voodi võiks vähe inimlikum olla :D Ja siis helistas üks tädi sealt büroost, et temal on meile homseks töö, vuppiduu, igatahes käisime täna paprikaid pakkimas, ütleme nii, et need paprikad mulle päeva lõpuks meenutasid juba kõrvitsaid :D:D aga tegelt pole hullu midagi, alustasime kella 6st, aga kuna me kindlad pold kus see asub, sisi ärkasime juba 4.45, pold probleemiks, sest magama läksime kell 9 ja saime pikalt magada, ärkasime pimedas, aga kohe tõusis ka päike ja linnukesed hakaksid laulma :D koht iseenesest on väga lähedal, kusagil 10km, nii et teiste farmidega võrreldes vedas, meie ülesanne on pakkida 1 klassi paprikaid ja 2 klassi paprikaid, 6-9.30 on esimene vahetus, siis 20 mintsa pausi, siis 9.50-12.30 teine vahetus, pool tundi lõunat ja siis 1.5h lõpuni, lõpetame juba 2.30 nii, et terve hea päev veel ees, mitte et pärast seda midagi teha jaksaks, aga pm hea, et nii vara alustame. Paprikad on üldiselt kõik ilusad ja suured ja punased ja neid on nii palju et me ei kujuta ette KUST NAD TULEVAD, ma usun, et ma nägin umbes miljonit paprikapoissi ja tüdrukut täna, õnneks me neid korjama ei pea ja palk on kõigil sama nii et halleluuja, esimene kiht paprikaid peab kõige ilusam olema, sest need avatakse esimesena poes, nii et käib üks sahkerdamine, osad paprikapoisid on nii ebastandartse kujuga, et viska minema ja siis on rohelisi ja kollaseid (lihtsalt mitte valmis), need üldiselt suunatakse klassi 2. Meid seal kuuris väga palju polegi, vb 15 ja orjatööks seda nimetada ei saa sest palka saab tegelt päris ok. Boss on ka Aussi nii et suht ok. Väljas põllul orjavad samaaegselt asiaadid nii, et väga hästi on jaotatud tööd, üldiselt on seal sees tööl 15st 12 austraallast nii et kes ütles, et aussid ei tule neid töid tegema.. Kell 2.30 lõpetasime ja läksime lõunavõikude jaoks ostma saia, vorstikesi (õhtuks), seepi ja kartulit, kuulsin poes ka eesti poisse (rääkisid oma sõbrantsiga muhedat inglise keelt , kaunistuseks oli ilus eesti aksent), tere ma seekord ei öeld, sest eesti mehed pole mind viimasel ajal siin Austraalias oma tarkusega vaimustanud.. Nüüd me siis oleme kodus, käisime pesemas, mõlemad lamame oma kuninglikus voodis ja oleme väsinud, varsti hakkame õhtusööki tegema, vorstikesed, kartulipudru, gravy. Luks värk! Lihtsalt muud praegu teha ei saa kuna pole tarvikuid. Loodame, et meie paprika töö läheb kergemaks, lihtsalt väga aju on 8h seista ja punaseid päkepikke tagaajada, aga mis seal ikka 87 päeva veel :D:D MINE

On laupäeva hommik, ma ärkasi kogu öö vältel ja ootasin, millal juba hommik on, nägin imelikke unenägusid :D Lõpuks ärkasime enne poolt 7t, aga tegelt me kauem ei tahtki magada, sest homme peab jälle tööle minema, õnneks alles poole 8ks, seega saab natukene kauem magada :) Tahtsime hommikul pesu pesta, aga no näed sa alles kell 8 avatakse pesuruum, nii nõme.. ja köök alles 7.30, nüüd siis kirjutangi blogi ja Mitch vaatab mingit „multikat“ oma kõvakettalt. Vahepeal on juhtunud see, et 2 Eesti tüdrukut keda ma tean kolisid meie kõrval karavani (mainin ka seda, et see karavan on sada korda parem, aga õnneks meil ainult nädal aga jäänud, kuigi ma ikka nii vihane selle peale siin pidevalt, NT kraanis vesi kogu aeg tilgub v voolab!), nad leidsid ka uue töö, pakivad brokkoleid ja üldse nüüd said sinna veel soodsama elamise nii et kolivad sinna farmi täitsa ära... Nii, et päris hea diil, nad rääkisid, et nende töö pole väga raske ka, sest brokkolid on enamasti kõik head. Meil aga on sama moodi edasi, saime teada, et kui päevas üle 200 kasti teeb siis peaks veitsa rohkem raha saama, ainult et ei tea kui palju, eile pingutasin täiega ja tegelt pole seda raske saada kui tempokalt teed ja siis tuli välja et me lõpetame paprikatega pool 12 ja hakkame kaste kokku panema (kujutage ette midagi veel rõvedamat kui paprikaid kastidesse panna :D), nii et 3h varem lõpust oli mul alles ainult 7 kasti, jeee! Nii, et ma ei tea kas see läks ka selle alla :D Aga noh päris kiire juba, oleneb ka paprikatest, vahepeal on hästi suured ja lihtne pakkida, väikseid läheb kasti kusagil 36tk aga suuri vb 20, nii et nii suur on vahe, sellised mõnsad 300g-500g paprikad. Me naersime, et kui tulevikus poest paprikat vaja osta siis pole vaja kaaluda ja väga hästi saab aru milline on hea paprikas ja milline mitte. Täna kavatseme korra siis netis käia, meil poest vaja mõned asjad ja esmaspäev ostame üldiselt asjad, sest siis nagu uus nädal meil siin... Õhtuks plaanime osta mingi söögi kusagilt hiinakast, sest midagi head pead endale siin farmis tegema ka ju! Üritan täna pilte ka teha, laadisin digika aku täis ja üritan jäädvustada seda mega „huvitavat“ linna, siin pole lihtsalt mitte essugi pildistada, selline kummituslinn, muidu elab siin 10000 õnnelikku elanikku. Eesti tüdrukutega räägime üldiselt inglise keeles, et Mitch ka aru saaks, päris imelik on rääkida eesti kelees kui me aint 3kesi olete, vahepeal kogemata tuleb terve lause inglise keeles aga keegi tähele ei pane.Muud midagi polegi... Et siis palvetage, et meie aeg siin tempokalt läheks, mul sõrmed päris kurnatud, kastide vorpimisest lähevad sõrmed nii paiste ja marker tõmbas tüki nahka ka ära ühe küüna kõrvalt, nii et noo tere valu!!! Ostan täna teipi ja järgmine homsest pakin nagu võrkpallur, sõrmed kinni teibitud!
Päikest teile